TSIRGUPÄEV

9. märts on kalendris Tsirgupäev. Vanasti arvati, et sellel päeval pööravad linnud oma nokad päikese poole ja alustavad tagasilendu. Tõrukese ja Siilikese rühmade lapsed tähistasid seda päeva aga ühise mängupeoga. Lastel tuli meelde tuletada ränd- ja paigallinnud, sättida “traadile” ritta laululinnud ning laduda tähtedest sõnu. Koos liikumisõpetajaga mängiti liikumis- ja laulumänge ning korraldati võistluseid. Pidu lõppes ühises suures ringis, koos lauldes ja tantsides.

Spordipäev Kauksis

Sellel aastal on vastlapäev alles märtsis ning seepärast ostustasime sõita Kauksi ja korraldada ´vastlapäeva eelproov. Lapsed said võidu kelgutada ja proovida, kuidas saab kõige pikema liu ja kiirema hoo – tuli ju veenduda, et kelgud ikka töökorras on! Meie õnneks oli ka ilm mõnusalt karge ja talvine, ning lapsed said endale mälestuseks punetavad põsed ja lõunaks hea une.

KOOLI KÜLASTUS

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi põhikooli poisid meisterdasid 10 linnumaja ja nende sooviks on need kinkida lasteaedadele. Meie Mesimummi rühma lapsed kutsuti 5. veebruaril külastama kooli tehnoloogiaklassi, kus poisid, kes tegid linnumajad, räägivad lastele mida ja kuidas nad need linnumajad tegid. Meie lapsed saavad kogemuse koolis käimisest ja näevad tehnoloogiaklassi.

TEGUSAD MESIMUMMID

MESIMUMMID ÕPIVAD TUNDMA PUID JA TEEVAD ENDALE ÕPPERAJA LASTEAIAS.

Septembris otsustasid Mesimummi lapsed õppida tundma puid, mis kasvavad meie lasteaia õuealal. Selleks oli õpetaja andnud lastele viis puude nimega paberit ja lapsed pidid õuealal selle puu üles otsima. Raskusi oli nime lugemisega paberilt kuid kiiresti leiti õige puu üles. Mäng meeldis lastele ja seda taheti mängida iga päev. Nii kaardistati õpetaja abiga õpperada paberile ja edaspidi jälgivad lapsed muutusi puudel erinevatel aastaaegadel. Puude nimed ja asukohad said kõigile selgeks. Korjatud lehed kuivatati ja nendest tegid lapsed herbaariumi, mida on hea kasutada puunimede meeldetuletamiseks.

PÄRIMUSKULTUURI HOMMIK LASTERAAMATUKOGUS.

Mesimummid võtsid osa pärimuskultuuri hommikust lasteraamatukogus, kus tädi Kaire jutustas elust 100 ja rohkem aastat tagasi ning tutvustas mänge, milliseid mängiti vanasti. Kuidas levisid rahvalaulud ja -jutud, kui ei olnud veel raamatuid.Lapsed proovisid laulda regilaulu, mis õnnestus hästi. Lisaks mängiti vanu laulumänge ja kuulati rahvajutte rebasest, kes vedas hunti ninapidi.Elevust tekitas liisusalmide lugemine ja mõistatuste äraarvamine. Pärimushommik lõppes ühises tantsuringis laulumänguga “Me lähme rukist lõikama” ja tantsuga “Kaerajaan”

TEEMAHOMMIK “KES SELLE TAMME ISTUTAS?”

Peagi olime taas lasteraamatukogus, kus osalesime teemahommikul “Kes selle tamme istutas?” Eesti Vabariigi väärika juubeli aastal on igati sobiv rääkida eestlaste põlisest hiiepuust tammest. Lapsed teadsid, et tamm on suur, tugev ja sitke puu. Ta ei murdu tormis ega kuiva põuas, kasvab teistest puudest kõrgemaks ja tal on pikk eluiga (sada aastat). Eesti vanim ja suurim tamm (Tamme-Lauri tamm) kasvab Võrumaal. Selle tam- me vanus kirjutatakse aga number 7 ja kahe 0-ga. Mõõtmise tulemusel selgus, et selle tamme ümbert kinni võtmiseks peavad ühendama 8 Mesimummi oma käed.

Palju uusi teadmisi said lapsed Viktor Masingu raamatust “Sinasõprus tammega”. Tammepuu pakub paljudele loomadele ja lindudele peavarju ja söögipoolist ning tammepuust valmistati vanasti laevu; tänapäeval aga mööblit ja põrandaid.Leedu kirjanik C. Pitchkevitšiuse raamatus “Tammetõru seiklused Sõgedate maal” oli juttu tammetõru kasvamisesest suureks tammeks. Vene kirjaniku Ivan Krõlovi valm “Siga tamme all” tekitas elava aruelu.Oli tore ja hariv üritus.

MESIMUMMID – LINNUSÕBRAD.

Mesimummid osalevad Balsnacki projektis “Linnusõber 2018/2019”, mille eesmärgiks on õppida hoolitsema ja toitma linde talvisel ajal kui looduses on toitu vähe leida. Esimeseks ülesandeks, mida saime – oli valmistada lindudele söögimaja. Lapsed rääkisid ülesandest kodus ja nii valmisid koos isadega seitse toidumaja. Kasutati erinevaid materjale: puitu, looduslikku materjali, plastmassi ja portselani.Novembri algul kui ilmad muutusid külmaks ja vihmaseks, riputasid lapsed oma söögi- majad lasteaia õuealale erinevatesse kohtadesse. Ühe maja viisime lähedal asuvasse Metsapargi lindude toidukohta. Üks poiss ütles, et tema hakkab sinna puhkepäevadel süüa viima. Põnevusega ootame projekti uusi ülesandeid.

LOODUS ÕITSEB, KAS KEVAD KÄES?

Sügis on muutlik aeg. Septembris algas küll sügis, kuid ilmad olid suviselt soojad. Õitsema hakkasid teistkorda kevad-suvised lilled. Käisime jalutuskäigul neid uudistamas ja nimesid meelde tuletamas. Leidsime võilille, margareeta, karikakar, tulika õisi. Endisel hernepõllul olid idanenud herneseemned ja taimed olid jõudnud kahekümne cm pikkuseks kasvada. Lapsed leidsid, et loodus on sassis ja nii ei tulegi meil talve. Arutluse käigus said lastel selgeks aastaaegade eripärad ja järjekord.

Õpetajad Merle ja Valve

Külalised Vitebskist

Täna 15. novembril käisid meie lasteaias külalised Vitebskist, kes tutvusid meie lasteaia eluga, keelekümblusega, Ettevõtliku õppega lasteaias, projektitegevustega ja erinevate kaasaegsete õppevahenditega.

HELKURIPUU LASTEAIA ÕUEL

Täna 15. novembril kell 11.00 toimub lasteaia õues õpetajate algatusel helkuripuu ehtimine, õpetajad otsustasid ühe puu lasteaia õuealal ehtida helkuripuuks, et kõik inimesed oleksid pimedal ajal nähtavad. Sellelt puult võivad endale helkuri võtta kõik, kellel seda ei ole veel ja kui kellegil on kodue üleliigseid helkureid võivad neid ka teistega jagada riputades puule neid juurde.

Avaldatud 15.11.2018.a.

EDULUGUDE KONKURSS

5. rühma Mesimummu lapsed, lapsevanemad ja õpetajad osalesid üle- Eestilisel edulugude konkursil 2018 “Õppimine on põnev” edulooga “Minu kodu Kohtla-Järve” ja saavutasid kategoorias “Ettevõtlik lasteaed” 2 koha.
Avaldatud 19.10.2018.a.