TEGUSAD MÕMMID MAIKUUS

TEGUSAD MÕMMID MAIKUUS

26 mail mõtlesin, et võiksime Mõmmidega kunstitgevuse õues teha. Loomulikult on Mõmmid ka varem õues näiteks asfaldi peal joonistanud või pulgaga liival, kuid see kunstitegevus tuli ikka paberile. Kui lapsed õues minu käes paberit nägid ja ma ütlesin, et nüüd teeme natuke teistmoodi pildid, siis kõlas kohe küsimus: „Aga kus pliiatsid on?“ Siis seletasin lastele, et ilusat pilti teha, ei pea alati pliiatseid, värve või vidikaid kasutama. Võib kasutada ka meid ümbitsevat loodust ning näitasin, kuidas rohi, lehed, lilled ja liiv teibil püsivad. Igal lapsel oli paber, mille peal oli kahepoolne teip. Siis kui asi oli selge, hakkasid Mõmmid kohe tegutsema ja nii kui midagi paberi peale kinni jäi tulid kohe näitama. Kuna meie Mõmmid on veel väikesed, oli see tegevus nende jaoks uus, huvitav ja rõõmupakkuv.

SIPSIKUTE TEGMISED MAI KUUS

SIPSIKUD LÄÄNE-VIRUMAAL

04.05.2017 Toimus meil väljasõit Lääne-Viru maakonda.
Puhta vee teemaparki mis oli puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saime vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi ja kui palju sõltub elu puhtast veest ning millest muutub vee kvaliteet. On tähtis, et laps märkab loodust ja huvitub sellest. Käisime mööda metsarada ja püüdsime oma suurendusklaasi topsi leida midagi enda jaoks huvitavat, et seda lähemalt uurida. Leidsime tee pealt nii mõnegi jälje või looma väljaheite ja pidasime tähtsaks, kui laps avaldas arvamust, kellele see võis kuuluda ja oskas rääkida oma lugu. Lapsed õppisid märkama jälgi nii puudel, õhus kui maapinnal. Nägime väikest puud, mille vastu metssead end sügada armastasid.
Võidukas matk lõpeb lõkkeplatsi juures, kus saime viinereid ja leiba lõkkepeal soojendada. Lapsed olid päeva lõpuks väsinud, aga nähtu ja kuulduga rahul.

SIPSIKUD ESINEMAS PENSIONÄRIDELE

Meie lasteaias on saanud igaaastaseks traditsiooniks käia kooliminejate rühmaga Kohtla-Järve Pensionäride Päevakeskuses emadepäevakavaga esinemas. Kõigepealt pidas õppealajuhataja kõne, kus soovis kokku tulnutele tervist, jõudu ja päikest päevadesse. Lapsed laulsid, tantsisid, mängisid pillilugu ja lugesid luuletusi. Lõpuks tänati meid ja anti kaasa kotitäis magusat, mis lastel meele eriti rõõmsaks tegi.

Tundus, et nii esinejad, kui kuulajad jäid mõlemad rahule.

APRILLIKUU TEGEMISED

TIBUKESTE JA LOTTE RÜHMADE LASTE SPORDIPÄEV

Kuna aprill on südamekuu ja liikumine on kõigile kasulik otsustasid kaks sõimerühma korraldada spordipäeva. Kui me õue jõudsime ootas meid ees üllatus. Meile oli külla tulnud Jänes, kuna oli ka ülestõusmispühade nädal. Lapsed olid väga

elevil. Nad hakkasid koos Jänesega sporti tegema: roniti läbi rõngaste, joosti vigurjooksu, hüpati kaugust, visati palli, kõnniti jalajälgedel. Jänesel oli kaasas ka üllatus igale lapsele. Ta jagas lastele medaleid ja muidugi ka šokolaadist mune. Lapsed olid väsinud, aga rahul. Edulugu oli selles, et lastel oli lõbus ja nad tegid head

oma südamele.

ESMAABI KOOLITUS SIPSIKUTE RÜHMAS

Käisime vanema rühmaga saalis esmaabi koolitusel, kus kuulsime palju huvitavat. Teame nüüd, et kui näeme süstalt maas, ei tohi me seda palja käega puutuda, vaid tõmbame oma riiete varruka üle käelaba ja viime siis süstla prügikasti. Saime teada, kui ohtlik on alla 12 a. lastel energia jooke juua.
Teame nüüd ka seda, et kui ninast verd jookseb ei piisa ainult ninale külma räti panemisest, vaid rätt tuleb panna ka kukla taha. Õppisime sidemega esmaabi osutama, side tuleb kõigepealt ´´lukustada´´ saime ka alati vaja minevaid kingitusi. Saalist ära tulles tundsime ennast palju targematena.

KIRJU – MIRJU SPORDIPÄEV TÕRUKESTE RÜHMAS

Selle aasta südamekuu lõpetasime seekord toreda spordipäevaga õues. Ka ilmataat kinkis meile selleks päevaks tuuletu ja päiksepaistelise ilma.

Spordipäeval tuli lastel tegeleda kuue erineva spordialaga. Iga alaga tegelemiseks jätkus piisavalt aega ja liikumisõpetaja märguande peale tuli jälle ala vahetada. Nendeks põnevateks aladeks olid: vigursõit, kaugushüpe, jooks, pallivise, täpsusvise ja visked kummikuga. Lastele meeldisid kõik alad, sest neile meeldib vahelduslikkus. Koos meie tulevaste koolilastega proovisid jõudumööda osaleda ka väikesed Tõrud. Ja ehkki kõik ei tulnud neil välja ja mõnda ala ei osatudki teha, siis positiivne meeleolu oli kõigile tagatud. Peale selle said kõik osalejad diplomi ja magusa söödava medali.

Täname liikumisõpetaja Liivit, kes oli spordipäeva peaorganisaator ja soovime talle ikka palju jõudu ning ideid spotlike ürituste läbiviimisel.

LIHAVÕTTEPÜHAD MÕMMI RÜHMAS

Lähenemas olid lihavõtted ehk munadepühad. Olime kaunistanud rühma tibude,

jänkude ja kirevate munadega. Pühadele eelneval päeval otsustasime lapsi üllatada.

Eelnevalt olime keetnud valged munad ja lapsed hakkavad neid värvima. Kallasime

nelja klaasi sooja vett ja lapsed panid sinna värvitabletid. Huvitav oli vaadata, kuidas vesi klaasis hakkas värviliseks muutuma. Klaasides oli nüüd sinist, punast,kollast ja rohelist värvi vedelik, mille sisse lusikaga ettevaatlikult panime valged munad. Jälgisime, kuidas need värvi muutma hakkasid. Mõne aja pärast võtsime munad värviveest välja ja asetasime alusele kuivama. Iga laps valis klepsu ja kleepis selle oma munale.

Siis ootas lapsi veel üks üllatus. Jänku-Juta tuli külla suure korviga , mille sees olid

erinevat värvi šokolaadimunad. Iga laps sai kojuminnes kaasa võtta enda värvitud muna ja samuti Jänku-Juta toodud šokolaadimuna. Kõik olid elevil ja kiirustasid

vanematele näitama oma munakesi ja jutustama ,kuidas valgest munast sai värviline muna.

TÕRUKESTE SÕPRUSETERA

TÕRUKESTE SÕPRUSETERA

Meie lapse osalevad sellel aastal Räpina Aianduskooli projektis ,,Sõprusetera”. Meile saadeti kahte sorti herneid ja kindlad juhised, mida nendega teha tuleb.

Alustuseks panime 6. märtsil igast sordist 5 seemet vette likku ja viie tunni möödudes võtsime välja ning istutasime koos kuivade seemnetega maha. Lastega sai arutleda, mida on vaja, et herntel oleks soodsad kasvutingimused- hea muld, valgus, päikese soojus, vesi.

Praegu jälgime herneste kasvu ja teeme vastavalt graafikule märkmeid. 20 seemnest ei idanenud ainult üks, teised on edukalt kasvama läinud. Kõige pikem hernes on juba 38 sendimeetrine ja mõnel taimel on küljes ka õienupud.

Lastele see tegevus väga meeldib, nad vaatavad taimi iga päev- katsuvad mulda ja uurivad ( mõõdavad) nende kasvu. Antud tegevus on lapsed muutnud tähelepanelikumaks, hoolivamaks ja kohusetundlikumaks. Jääme ootama esimesi hernekaunu.

MÕMMIDE TEGEMISED MÄRTSIS

MÕMMIDE TEGEMISED MÄRTSIS

Märtsikuu oli mõmmidel üsna tegevusterohke. 6. märtsil käis meil külas Vete-ema, tema rääkis mõmmidele meid ümbritsevast veest, esitas küsimusi ja mõmmid olid tublid, oskasid ka vastata. Vete-emal oli kaasas sõber – kobras. Lapsed said temaga tuttavaks, tegid talle pai. Peale jutu rääkimist ja vee uurimist pakkus Vete-ema lastele mängida ning meie mõmmid olid meelsasti nõus.

Lõpus said lapsed Vete-emalt kaardid, mida nad said rühmas värvida.

14-ndal märtsil käisime mõmmidega teatris, ka siin tahaks mõmmisid kiita, kuna oskasid ilusti käituda ja kuulata. Teater oli väga lõbus, kõik lapsed naersid kaasa, plaksutasid, laulsid ka kaasa kui tuli mõni tuttav laul. Mõmmid said sel päeval hea teatrielamuse.

31. märtsil tervitasid mõmmid koos krõllidega kevadet, kahjuks küll saalis, kuna ilmastikutingimused ei lubanud õue minna. Lapsed said erinevaid liikumismänge mängida. Lapsed kordasid mängu kaudu kevade tunnuseid, loomi kes talveunest ärkavad. Kevadmängude lõppedes said lapsed tänukirjad ja ka suu magusaks ning lõpuks paistis ka päike aknast sisse.

SIILIKESE RÜHM VETEEMAL KÜLAS

SIILIKESE RÜHM VETEEMAL KÜLAS

Siilikese rühma lapsed käisid saalis Veteemal külas.

Toimus huvitav tegelus vee tähtsusest ümbritsevale elule.

1. Veteema mäng: Veetilga teekond.

Võta pilt, mine koti juurde- kus on peal samasugune pilt. Võta kotist pliiats, värvi ära üks veetilk.

Võta kotist pilt- vaata, kuhu sa pead edasi minema- meri, pilv, jänes, lill, jõgi,inimeme, (kordub sama tegevus, kuni kõik veetilgad on värvitud).

2. Leia samasugune lumehelbeke, seiske kokku- leia paariline.

3. Vaata pildilt kes- mis elab , kasvab veekogus.

4. Kuula konna hääli( kärnkonn, kõre, rohukonn).Liigu nagu kärnkonn,rohukonn.

5.Kuula kopra häält.

Lapsed nägid, katsusid kopra topist. Said teada, et kopral ongi oranžid hambad.

TIBUKESED MÄRTSIS

MEIL KASVAB SIBUL.

Kevadkuu saabudes tekkis igatsus roheluse järgi. Otsustasime kasvama panna sibula ja vaasi mõned oksad. Vaatlesime sibulat. Suuremad lapsed oskasid öelda, et sibul on ümmargune. Panime sibula purgi peale, milles oli vesi. Vaatlesime sibulat iga päev. Kaua ei juhtunud midagi, kuni märkasime, et juureb olid hakanud kasvama. See oli lastele suur üllatus. Möödus veel natuke aega ja sibul hakkas ka pealt rohetama.Lapsed vaatavad iga päev, kuidas sibul aknalaual kasvab. Kui pealsed on suured siis proovime, mis maitsega nad on. Vaasis olevad oksad hakkasid ka rohelisi lehekesi näitama. Lastel on põnev vaadata, et rühmas on okstel väiksed lehed aga õues ei ole veel midagi.

MESIMUMMIDE PRINTSESSID MÄRTSIS

MESIMUMMIDE PRINTSESSID.

Kõik väikesed tüdrukud tahavad olla printsessid. Märtsis kui rühmas oli tüdrukute nädal, oligi neil võimalus iga päev olla päris printsess. Printsessid kandsid pikka kleiti, loori ja õpetajate abiga valmistatud krooni. Krooni valmistasid ka tulevased printsid, sest poisid teadsid, et reedel on printside ja printsesside pidu.

Nädala jooksul õppisid printsessid mitmesuguseid printsessitarkusi, tantsisid balli-muusika saatel, valmistasid endale ehtekarbi ja võlukepikese.

Koos printsidega käidi õppekäigul juuksurisalongis ja mänguasjadepoes. Maalimistunnis tegid printsid oma lemmikprintsessi portree.

Nädal lõppes reedel suure printsesside ja printside peoga, kus valiti endi hulgast kõige paremini tantsinud printsess ja prints. Mängudest meeldis kõige rohkem õunamäng ja konna suudlemisemäng, sest nendes sai palju nalja.

Pidu lõppes peomaiustuse söömisega.

Oli igati tegus ja meeldejääv aeg, mida lapsed taas ootavad.

KRÕLLID VEEBRUARIS

KRÕLLIDE RÜHMA TEGEMISED VEEBRUARIS

Veebruar on teatavasti aasta kõige lühem kuu, kuid tegemisi sellepärast vähemaks ei jää. Tunneme head meelt, et veebruaris jõudis lastega tegutsema ja lasteaiaeluga tutvuma lausa kaks ema.

Sõbrapäeval käis Karl-Joosepi ema Marge lastega südamekujulisi vahvleid küpsetamas. Mis eriti tore, lapsed juba ise ütlevad emadele, isadele, et millal sina tuled, näed, kõikide teiste vanemad on juba käinud. Sõbrapäeva otsustasime aga pidada Õunakeste rühma sõpradega. Külakostiks kaasavõetud vahvlid ja punane morsijook maitses peale mängu eriti hea.

Eriku ema on aga meil tubli mitmes kord lastega rühmas mängimas, tegutsemas. Sellel korral otsustas Kerda tulla lastega katseid tegema. Lähemalt selle päeva tegevusest kirjutas Kerda ise.

Eesti Vabariigi 99 sünnipäeva sai samuti pidulikul aktusel meeles peetud. Lapsed meisterdasid Eesti lippe, punusime rahvuslikes värvides paelu, meisterdasime rukkililli ning läbi peenmotoorika arendamise said valmis ka huvitavad ja omanäolised plastiliinist tasapinnalised rahvariideseelikud. Läbi erinevate kinnistavate tegevuste teavad lapsed, kes on Eesti president, mis on rahvuskivi, -lill, -puu, -lind ning pealinn.

MESIMUMMIDE VASTLATRALL

MESIMUMMIDE VASTLAPÄEV KUKRUSE POLAARMÕISA.

  1. rühma Mesimummid sõitsid vastlapäeva hommikul bussiga Kukruse Polaarmõisa vastlapäe-va tähistama ja muidu lustima. Tore, et mitmel päeval oli sadanud valget lund, seega ei jäänud ka vastlaliug tegemata. 

Mõisa juures ootasid lapsi juba kaks polaarmõisa töötajat, kes olid valmis pannud uued soome-kelgud. Mesimummid uudistasid kelke, keegi polnud neid varem veel näinud. Peale õpetussõnade kuulamist, läks sõiduks lahti. Tehti ka kelkudega võidusõitu.

Kui õues sai lustitud, läksid lapsed mõisa sisse vastlamänge mängima,vurri keerutama, lumesõda tegema. Koos õpetajatega vaadati veel Polaarmõisa püsinäitust, kus lapsed nägid jääkaru topist, jääst maja – iglut ja palju vanaaegseid tarbeesemeid. Enne kojusõitu said lapsed maitsta sooja hernesuppi ja magusat muffinit.

Oli tore päev. Mesimummid said vastlatrallist suure elamuse ja vajusid lasteaias kiirest lõunaunne.