MESIMUMMIDE ETTEVÕTLIKKUS LÖÖB LÕKKELE…

MESIMUMMIDE ETTEVÕTLIKKUS LÖÖB LÕKKELE…

Meie rühma Rasmus on kui väike “ideede pomm”. Püsimatu rüblikuna nõuab ta sageli teistest rohkem tähelepanu, kuid sel-le kompenseerib tema piiritu fantaasia. Rasmusega ei hakka kunagi igav.
Kord tuli ta lasteaeda ja teatas, et täna on ta “raudrüütel”. Kaasas oli tal kodus valmistatud papist kilp, kaks mõõka ja näo ette paberist kaitsemask.
“Oi, kes sina täna oled?” imestas õpetaja. Poiss teatas tähtsa näoga, et on “raudrüütel” ja kaitseb meie Eestimaad vaenlase eest. “Aga aita sina mul teha raudrüü ja raudkiiver, siis ei saa vaenlased mind tappa” pöördus poiss õpetaja poole.
Kui on huvi, tuleb seda toetada, oli õpetaja arvamus. Meister- dasime koos paberist pika rüü ja kiivri. Esimene rüü läks kat-ki, kuna poiss muutus oma rolli täites liialt aktiivseks.
Arutasime lastega, miks nii juhtus. Lapsed pakkusid välja põh-jusi ja mida teha, et rohkem nii ei läheks. Õpetaja abiga val-mistas poiss ise uue “raudrüü”. Kuna “rüütlil” oli “raudrüüs” raske edasi liikuda, said ka teised lapsed endale mängus rollid. “Rüütlimäng” kestis kuni Rasmuse kojuminekuni ja jätkus ko-dus koos vennaga edasi.

MA OLEN TIIGRIKUTSU JA MA EI KARDA KEDAGI…
Ühel esmaspäeval tuli Rasmus lasteaeda ja teatas, et tema on “tiigrikutsu onu”. Õpetaja küsimusele, mis see tähendab, lu- bas ta vastata siis, kui talle arvutist tiigrikutsu laulu mängita-kse.
Nii sai rühmas alguse tegevus, mida jätkus terveks nädalaks. Rasmus hakkas endale papist kitarri tegema, peagi liitusid pil-lide meisterdamisega kõik poisid. Valmisid kitarrid, mando-liinid, viiulid, klaver ja trumm. Häält pillid küll ei teinud, aga see ei olnud üldse tähtis. Muusika tuli arvutist ja poisid laulsid valjusti kaasa.
Reede hommikul tegi Rasmus ettepaneku, et peaks olema ka kaabu nagu Joel Steinfeldil. Õhinal asuti meisterdama peakat-teid, mis valmisid enne õueminekut.
Mäng jätkus peale õhtuoodet. Rinaldol valmis kuulutus
“TIK-RIKUTSU TISKU. TULGE KÕIK”.
Rasmuse juhendamisel paigutati istumiseks padjad. Muusikud haarasid pillid, arvutist kõlas muusika. Pidu läks lahti. Alguses istusid kuulajad korralikult patjadel, kuid muusika oli nakkav. Mõne minuti pärast lõid tantsu nii vaatajad kui pilli-mehed. Diskotajatel oli kahju koju minna, aga Rasmus lubas lahkesti “Minge, minge – esmapäeval jätkame.”

MEIE KODUS KOHTLA-JÄRVEL…

Veebruarikuus õppisime Mesimummide rühma lastega tundma oma kodukanti Ida-Virumaad ja kodulinna Kohtla-Järvet.
Lapsed said teada, et Ida-Virumaa tähtsaks maavaraks on põlevkivi, mida kaevandatakse sügaval maa-all asuvas kaevanduses. Õpetaja jutustas sellest, kuidas kaevandati põlevkivi vanasti ja kuidas tänapäe-val. Huviga vaadati fotosid kaevandusest ja uuriti põlevkivi ning pae tükikesi. Kuigi selgus, et kaevuritöö on väga raske ja ohtlik, soovisid paljud poisid suuureks kasvades kaevuriks hakata.
Ühel päeval võtsime ette õppekäigu meie põlevkivilinnas – Kohtla- Järvel. Käisime vagoneti juures, mis sümboliseerib esimese põlevkivi leidmist, heitsime pilgu kaugemal kõrguvatele tuhamägedele, seisata-sime monumendi “Au tööle” ees. Lapsed kuulasid huviga õpetaja juttu oma kodulinnast.
Koduseks ülesandeks sai vaadelda oma kodumaja ning jätta meelde kodune aadress. Järgmisel nädalal oli vaja selgeks õppida teekond las-teaeda ja koju.
Õpetajate abiga tekkis rühma seinale Kohtla-Järve tänavate skeem, millel keskseks kohaks sai Kirju-Mirju lasteaed. Lapsed joonistasid iseenda ja oma kodumaja, lõikasid need paberist välja ning paigutasid õigele tänavale. Kindlasti pidid skeemil olema ka õpetajate ja õpetaja-abi majad.
Teise etapina tulid skeemile Kohtla-Järve linnale iseloomulikud tuha-mäed, korstnad, Sinivoore mägi, monument “Au tööle” ja vagonett põ-levkivi tükikestega.
Kuna üks poistest elab linnast väljas, siis tema soovil pidime skeemi laiendama ja paigutama paberile Purtse jõe, sinna silla ning “Purtse-maja” (Purtse kindluselamu).
Lapsed uurivad pidevalt seinal olevat skeemi ja paluvad seda täienda-da. Nad oskavad näidata ja nimetada tänavate nimesid ning teed kui-das koju jõuda.
See skeem on ühtlasi hea moodus lugemishuvi äratamiseks ja süven-damiseks.