TEGUSAD MESIMUMMID

MESIMUMMID ÕPIVAD TUNDMA PUID JA TEEVAD ENDALE ÕPPERAJA LASTEAIAS.

Septembris otsustasid Mesimummi lapsed õppida tundma puid, mis kasvavad meie lasteaia õuealal. Selleks oli õpetaja andnud lastele viis puude nimega paberit ja lapsed pidid õuealal selle puu üles otsima. Raskusi oli nime lugemisega paberilt kuid kiiresti leiti õige puu üles. Mäng meeldis lastele ja seda taheti mängida iga päev. Nii kaardistati õpetaja abiga õpperada paberile ja edaspidi jälgivad lapsed muutusi puudel erinevatel aastaaegadel. Puude nimed ja asukohad said kõigile selgeks. Korjatud lehed kuivatati ja nendest tegid lapsed herbaariumi, mida on hea kasutada puunimede meeldetuletamiseks.

PÄRIMUSKULTUURI HOMMIK LASTERAAMATUKOGUS.

Mesimummid võtsid osa pärimuskultuuri hommikust lasteraamatukogus, kus tädi Kaire jutustas elust 100 ja rohkem aastat tagasi ning tutvustas mänge, milliseid mängiti vanasti. Kuidas levisid rahvalaulud ja -jutud, kui ei olnud veel raamatuid.Lapsed proovisid laulda regilaulu, mis õnnestus hästi. Lisaks mängiti vanu laulumänge ja kuulati rahvajutte rebasest, kes vedas hunti ninapidi.Elevust tekitas liisusalmide lugemine ja mõistatuste äraarvamine. Pärimushommik lõppes ühises tantsuringis laulumänguga “Me lähme rukist lõikama” ja tantsuga “Kaerajaan”

TEEMAHOMMIK “KES SELLE TAMME ISTUTAS?”

Peagi olime taas lasteraamatukogus, kus osalesime teemahommikul “Kes selle tamme istutas?” Eesti Vabariigi väärika juubeli aastal on igati sobiv rääkida eestlaste põlisest hiiepuust tammest. Lapsed teadsid, et tamm on suur, tugev ja sitke puu. Ta ei murdu tormis ega kuiva põuas, kasvab teistest puudest kõrgemaks ja tal on pikk eluiga (sada aastat). Eesti vanim ja suurim tamm (Tamme-Lauri tamm) kasvab Võrumaal. Selle tam- me vanus kirjutatakse aga number 7 ja kahe 0-ga. Mõõtmise tulemusel selgus, et selle tamme ümbert kinni võtmiseks peavad ühendama 8 Mesimummi oma käed.

Palju uusi teadmisi said lapsed Viktor Masingu raamatust “Sinasõprus tammega”. Tammepuu pakub paljudele loomadele ja lindudele peavarju ja söögipoolist ning tammepuust valmistati vanasti laevu; tänapäeval aga mööblit ja põrandaid.Leedu kirjanik C. Pitchkevitšiuse raamatus “Tammetõru seiklused Sõgedate maal” oli juttu tammetõru kasvamisesest suureks tammeks. Vene kirjaniku Ivan Krõlovi valm “Siga tamme all” tekitas elava aruelu.Oli tore ja hariv üritus.

MESIMUMMID – LINNUSÕBRAD.

Mesimummid osalevad Balsnacki projektis “Linnusõber 2018/2019”, mille eesmärgiks on õppida hoolitsema ja toitma linde talvisel ajal kui looduses on toitu vähe leida. Esimeseks ülesandeks, mida saime – oli valmistada lindudele söögimaja. Lapsed rääkisid ülesandest kodus ja nii valmisid koos isadega seitse toidumaja. Kasutati erinevaid materjale: puitu, looduslikku materjali, plastmassi ja portselani.Novembri algul kui ilmad muutusid külmaks ja vihmaseks, riputasid lapsed oma söögi- majad lasteaia õuealale erinevatesse kohtadesse. Ühe maja viisime lähedal asuvasse Metsapargi lindude toidukohta. Üks poiss ütles, et tema hakkab sinna puhkepäevadel süüa viima. Põnevusega ootame projekti uusi ülesandeid.

LOODUS ÕITSEB, KAS KEVAD KÄES?

Sügis on muutlik aeg. Septembris algas küll sügis, kuid ilmad olid suviselt soojad. Õitsema hakkasid teistkorda kevad-suvised lilled. Käisime jalutuskäigul neid uudistamas ja nimesid meelde tuletamas. Leidsime võilille, margareeta, karikakar, tulika õisi. Endisel hernepõllul olid idanenud herneseemned ja taimed olid jõudnud kahekümne cm pikkuseks kasvada. Lapsed leidsid, et loodus on sassis ja nii ei tulegi meil talve. Arutluse käigus said lastel selgeks aastaaegade eripärad ja järjekord.

Õpetajad Merle ja Valve