Mesimummide tegemised mais.

Kirju – Mirjust sirguvad raamatukogulapsed.

Lasteraamatukogu projekt “Hiir Hulda Kirju-Mirju lasteaias” jõudis lõpule. Sügisel istutatud raamatu-puud on saanud endale värvikireva kuue. Seitsme kuu jooksul lugesid õpetajad Mesimummide ja Sipsiku rühmas lastele ette hiir Hulda poolt toodud lasteraamatuid. Tore, et sel keerulisel karantiiniajal leidsid raamatud tee lasteni.

Mesimummide katsepeenar.

Mesimummi rühma lapsed otsustasid rajada endale väikese katsepeenra. Õpetajad muretsesid külvikoti, mulla ja seemned. Külvikotti sai valatud suur kotitäis musta mulda. Lapsed panid mulda salati-, redise- ja peediseemneid ning valget ja punast sibulat. Nüüd on vaja iga päev kasta ja oodata, millal seemneist taimed võrsuvad ning neid maitsta saab. Ise kasvatan – ise saagi saan!

Sipsikute õuesõppe

Õuesõppe tund luubiga. Lapsed kasutasid vaatlemise-uurimise tunnis luupi.Nad uurisid sellega loodust, kuid Roberta oli näinud multifilmist, et luubiga saab ka ilma tikkudeta lõket süüdata ja rääkis ka teistele, kuidas seda teha. Tegime katse- ja tuligi välja! Selgitasime ka, et tuld tohib teha ainult täiskasvanu juuresolekul.

Mesimummid pargis loodust nautimas

Ühel päikselisel kevadpäeval läksid Mesimummid uurima ja avastama loodust pargis. Pargis kuulasid lapsed erinevate lindude hääli ja jälgisid vareste käitumist pesa juures. Vareseemad haudusid juba pesas mune. Pargis õitsesid ka lilled. Õpetaja tutvustas lastele lõokannust ja kuldtähte. Mesimummid korjasid lilli kaasa, et jälgida rühmas nende õitsemist. Koos tuletati meelde puude nimetused ja kallistati oma sügisel väljavalitud vahtrapuud.Tuju oli kõigil hea, ja meel rõõmus. Lapsed leidasid üles kevade, lilled ja linnud – kõik mida olid parki otsima tulnud.Olen õues, kevad käes.Nüüd ma kuulen, nüüd ma näen.Omadega olen koos, vahvas õuesõppe hoos.

Mesimummid avastasid muna saladusi.

Munapühade nädalal mängisid Mesimummi rühma lapsed munamänge ja tegid mitmesuguseid teaduskatseid munadega. Nii saadi teada, et keedetud muna keerleb, aga toores muna seisab ühe koha peal paigal. Prooviti ka munade uputamist. Tavalises kraanivees vajus muna anuma põhja, kuid vees, kuhu oli segatud suhkrut või soola, jäi muna vedeliku pinnale hulpima. Aga miks? Vastuseks on, et puhas vesi on kergem kui muna, aga lisandiga vesi on raskem. Siit ka lahendus saladusele.

Palju põnevust tekitas äädikasse pandud muna, mis muutus seal kilejaks munaks. “Nagu pall”, ütles üks tüdruk. Lapsed said seda vastu lauda põrgatada ja proovida, kas läheb katki. Õpetaja aga viskas sellise “munapalli” vastu põrandat. Muna põrkas üles ja jäi täiesti terveks.

Oli väga põnev teaduskatseid teha.

Sipsikute märts

Raamatunädalal meisterdasime me taaskasutusmaterjalist- tegime paberit ja raamatuid. Paberi tegemiseks purustasime ajalehed, segasime vee ja pva liimiga ning laotasime kuivama. Avastasime, et paberi asemel tuli välja hoopis papp, sest purustatud massi panime liiga paksult- aga põnev oli ikkagi tulemust näha.

Matemaatika tunnis tutvusime kompassiga, kuna Davidil oli see kaasas. Ta tutvustas, milleks on see vajalik ja kuidas seda kasutada. Lapsed said teada, mis on ilmakaared. Õues jalutades saime kompassi noole liikumist jälgida. Arutasime ilmakaarte põhi- lõuna põhjal, mis juhtub, kui me läheme pika tee nendes suundades (põhjamaa, lõunamaa). Lapsed teadsid, milline on seal loodus ja millised loomad seal elavad.

Munapühade nädalal tutvusime munapühade kommetega ja mängisime vanaaja mänge- munade veeretamist ja muna puhumist.

Veepäev Krõllide rühmas

Kuigi rahvusvaheline veepäev oli 22. märtsil, otsustasime Krõlli rühma lastega pidada seda pisut hiljem – 25 märtsil. Lapsed ise tegid õpetaja juhendamisel veega erinevaid matemaatilisi mõõtmise katseid ja õpetaja tegi lastele veega pisut teadusteatrit… Õpetaja oli eelnevalt välja valinud anumad: nukukruusi, ümara nukuakvaariumi, nukukannu, 0,5 l pudeli ja 1,5 l pudeli. Kõigepealt püüdsid lapsed ära arvata, kas nukuakvaariumisse mahub rohkem või vähem vett , kui kannukesse või nukutassi. Siis viisime läbi reaalsed matemaatilised katse  – mõõtmised: mitu tassi vett mahub ühte 0,5 l pudelisse. Lastele selline tegevus väga meeldis ja nad olid suisa lummatud. Kõik lapsed said ise lehtrit kasutades vett mõõta ka pudelisse. Tegevus pakkus palju rõõmu, kui mahud õigesti ära arvati. Lapsed suisa kilkasid, kui midagi “üle hakkas ajama”. Lapsed said ka vee pinnal hulpivat lauatennise palli puhkuda, ning mõistsid peale juhendamist, et nii liiguvadki purjekad tuulisel merel edasi tuule jõul. Kõige lõpuks tegi õpetaja teadusteatrit : 0,5 l veepudelisse sai puistatud pisut kaaliumpermanganaadi terakesi, mis värvisid vee ilusaks lillaks. Lapsed jäidki arvamusele, et õpetaja on mustkunstnik ja tegi maagiat…

Sipsikud kevadele vastu

Märtsi alguses külvasime lastega jääsalatit, juba nädalaga piilusid rohelised alged mullast välja. Käisime ka lastega kevadet ostimas ja leidsime juba esimesed lumikellukesed lume alt välja pugemas. Kevad ikkagi saabub.

Taaskasutus – uus autopark Krõllide rühmas.

“Taaskasutus- uus autopark”Krõllide rühma ajendiks said minu enda isiklikud taaskasutust pooldavad vaated ja ka rühma pisut vananenud mänguautod, mis poiste arvates on juba “igavaks” mängitud. Minu eesmärgiks oli näidata 5-6 aastastele lastele, et praktiliselt igast pakendist, munakarbist, toosist, hambapasta ümbrisest, kalli parfümeeria reklaampakendist, vanast võtmehoidjast, kaitsejõududes ajateenijatele jagatavatest šokolaadi ümbrispaberitest, tühjaks saanud WC-paberrullist või joogikõrrest on võimalik taaskasutuse võtteid kasutades valmistada kordumatuid teoseid, sest loovusel puuduvad piirid.  Taaskasutuse võtteid kasutades tõin sihilikult esile asjaolu, et alati ei pea näiteks algkarpi üle värvima, sest ära saab edukalt kasutada värvikirevat või reklaamkirjadega või hoopis osaliselt läbipaistvast materjalist karkassi (nt piltidel olevad “Tsirkuseauto” või “Parfüümi tsisternauto”). Figuurauguraudadega on võimalik varem kasutatud värvipaberite  jääkidest välja lüüa reisijaid, bussi- ja autojuhte ning autodele tulesid (nt piltidel olevad “Punane buss“, “Teerull“ või „Maastur“). Poiste eelistusi silmas pidades valmistasin kleepetööna militaarmasina, kasutades ära vanu vitamiinide karpe, PVA-liimi ja kaitsejõududes ajateenijatele jagatavate šokolaadide ümbrispabereid. Masinale militaartoruks kasutasin mustaks värvitud joogikõrt. (nt pildil olev “Tank”). Päästeauto valmistamisel kasutasin munakarpi, mille värvisin lasteaias kasutusel olevate värvidega punaseks. Kuuma liimiga on vilkuriks kleebitud karastusjoogi pudelikork, ning musta papi jääkidest meisterdasin kleepetööna sõidukile redeli. (nt pildil olev “Tuletõrjemasin”) Õppetegevuse eesmärgil valmistasin veoki “Ohtlik Veos”. Auto tagumist osa avades libiseb sealt välja läbipaistev risttahukas, mille sees on elusuurune skorpion. Seda risttahukat, mille  sees on skorpion, saab väga paeluvalt kasutada lastele ohtlikest võõramaistest loomadest jutustamisel. (nt pildil olev “Ohtlik Veos”skorpioniga) Kokkuvõtlikult julgen väita, kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest.

Õp Katriin Metsar

Sipsiku rühma katsed

Ujuvad mandariinid. Kooritud ja koorimata mandariini vaatlemine vees- kooritud mandariin vajub põhja, koorimata ujub.

Pindpinevus pipraga ja toiduvärvidega. Nõudepesuvahend hajutab vee pinnal väikeseid osakesi (pipar) ja tekitavad toiduvärviga segunedes mustreid.

Laavalamp Sooda ja äädika reageerimine- eralduvad süsihappegaasi mullid ja nende kulgemist õlis oli vahva vaadelda. Katses sai vaadelda mitut nähtust – kuidas vesi ja õli omavahel ei segune, kuidas vesi ja õli on erineva tihedusega (üks raskem ja teine kergem), kuidas äädikas ja sooda reageerivad ning kuidas selle käigus tekib gaas.

Magneti kunst. Magneti abil klambrite ja nõeltega mustrite vedamine guaššidega paberile.

Mesimummide vastlapäev

Vastlapäeval Mesimummid lasid liugu liumäel kelgu ja liulauaga ning sõidutasid rühmakaaslasi võidu kelkudega. Rühmas mängiti koos vastla-mänge, keerutati vastlavurri, kammiti üksteisel juukseid ja kuulati laulu “Täna liugu laseme …” Oli tore vastlapäev.