Mesimummide tegemised mais.

Kirju – Mirjust sirguvad raamatukogulapsed.

Lasteraamatukogu projekt “Hiir Hulda Kirju-Mirju lasteaias” jõudis lõpule. Sügisel istutatud raamatu-puud on saanud endale värvikireva kuue. Seitsme kuu jooksul lugesid õpetajad Mesimummide ja Sipsiku rühmas lastele ette hiir Hulda poolt toodud lasteraamatuid. Tore, et sel keerulisel karantiiniajal leidsid raamatud tee lasteni.

Mesimummide katsepeenar.

Mesimummi rühma lapsed otsustasid rajada endale väikese katsepeenra. Õpetajad muretsesid külvikoti, mulla ja seemned. Külvikotti sai valatud suur kotitäis musta mulda. Lapsed panid mulda salati-, redise- ja peediseemneid ning valget ja punast sibulat. Nüüd on vaja iga päev kasta ja oodata, millal seemneist taimed võrsuvad ning neid maitsta saab. Ise kasvatan – ise saagi saan!

Sipsikute õuesõppe

Õuesõppe tund luubiga. Lapsed kasutasid vaatlemise-uurimise tunnis luupi.Nad uurisid sellega loodust, kuid Roberta oli näinud multifilmist, et luubiga saab ka ilma tikkudeta lõket süüdata ja rääkis ka teistele, kuidas seda teha. Tegime katse- ja tuligi välja! Selgitasime ka, et tuld tohib teha ainult täiskasvanu juuresolekul.

Mesimummid pargis loodust nautimas

Ühel päikselisel kevadpäeval läksid Mesimummid uurima ja avastama loodust pargis. Pargis kuulasid lapsed erinevate lindude hääli ja jälgisid vareste käitumist pesa juures. Vareseemad haudusid juba pesas mune. Pargis õitsesid ka lilled. Õpetaja tutvustas lastele lõokannust ja kuldtähte. Mesimummid korjasid lilli kaasa, et jälgida rühmas nende õitsemist. Koos tuletati meelde puude nimetused ja kallistati oma sügisel väljavalitud vahtrapuud.Tuju oli kõigil hea, ja meel rõõmus. Lapsed leidasid üles kevade, lilled ja linnud – kõik mida olid parki otsima tulnud.Olen õues, kevad käes.Nüüd ma kuulen, nüüd ma näen.Omadega olen koos, vahvas õuesõppe hoos.

Mesimummid avastasid muna saladusi.

Munapühade nädalal mängisid Mesimummi rühma lapsed munamänge ja tegid mitmesuguseid teaduskatseid munadega. Nii saadi teada, et keedetud muna keerleb, aga toores muna seisab ühe koha peal paigal. Prooviti ka munade uputamist. Tavalises kraanivees vajus muna anuma põhja, kuid vees, kuhu oli segatud suhkrut või soola, jäi muna vedeliku pinnale hulpima. Aga miks? Vastuseks on, et puhas vesi on kergem kui muna, aga lisandiga vesi on raskem. Siit ka lahendus saladusele.

Palju põnevust tekitas äädikasse pandud muna, mis muutus seal kilejaks munaks. “Nagu pall”, ütles üks tüdruk. Lapsed said seda vastu lauda põrgatada ja proovida, kas läheb katki. Õpetaja aga viskas sellise “munapalli” vastu põrandat. Muna põrkas üles ja jäi täiesti terveks.

Oli väga põnev teaduskatseid teha.

Sipsikute märts

Raamatunädalal meisterdasime me taaskasutusmaterjalist- tegime paberit ja raamatuid. Paberi tegemiseks purustasime ajalehed, segasime vee ja pva liimiga ning laotasime kuivama. Avastasime, et paberi asemel tuli välja hoopis papp, sest purustatud massi panime liiga paksult- aga põnev oli ikkagi tulemust näha.

Matemaatika tunnis tutvusime kompassiga, kuna Davidil oli see kaasas. Ta tutvustas, milleks on see vajalik ja kuidas seda kasutada. Lapsed said teada, mis on ilmakaared. Õues jalutades saime kompassi noole liikumist jälgida. Arutasime ilmakaarte põhi- lõuna põhjal, mis juhtub, kui me läheme pika tee nendes suundades (põhjamaa, lõunamaa). Lapsed teadsid, milline on seal loodus ja millised loomad seal elavad.

Munapühade nädalal tutvusime munapühade kommetega ja mängisime vanaaja mänge- munade veeretamist ja muna puhumist.