Keset linna, keset linna,
keset Kohtla-Järve linna.
On üks vana vahva aed,
Kirju-Mirju lasteaed.

Kallid emad, kallid isad,
kui Te lastel kodus igav.
Pole õde, pole venda,
kellega saaks mängida.

Tooge lapsed meile aeda
siis neil pole enam aega,
nurgas üksi norutada
jonni – joru jorutada

meil on päevad kirjud-mirjud,
vahvad rõõmurikkad ka.
Iial igav siin ei hakka,
naerud kunagi ei lakka.

Suureks saavad meie majas
Atsid, Jütsid, Triinud, Kaid.
Kuid ei läe neil iial meelest
kasvataja tehtud pai.